STATISTIKA MÕISTED MATEMAATIKAS

Matemaatiline statistika- vastavate andmete kogumine, esitamine ja järelduste tegemine.

Statistiline kogum- kõigi väljavalitud indiviidide kogum, mida uuritakse ühe või mitme tunnuse seisukohalt

Arvuline tunnus ehk arvtunnus- tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena,inimesse pikkus

Mittearvuline tunnus- tunnus, mille väärtusi ei saa otseselt väljendada arvudena, inimese silmade värvus.

Pidev tunnus-arvuline tunnus, mis võib omandada kõiki väärtusi reaalarvude mingist piirkonnast inimese kehakaal.

Diskreetne tunnus- arvuline tunnus, mis võib omandada lõpliku arvu erinevaid väärtusi mingist reaalarvude piirkonnast, tähtede arv sõnas.

Jaotushulk- jaotustabeli põhjal koostatud sirglõikdiagramm

Jaotustabel- tabel, milles uuritava tunnuse igale väärtusele on seatud vastavusse selle väärtuse esinemise suhteline sagedus

Arismeetiline keskmine- tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste arvu jagatis

Mood- mingi tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus või kõige sagedamini esinev sündmus katsete reas

Mediaan- tunnuse väärtus, millest suuremaid ja väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ühepalju

Paiknemise karakteristikud- suurused, mis iseloomustavad tunnuse väärtuste paiknemist arvteljel

Paiknemise karakteristikud:
MOOD, MEDIAAN, ARISMEETILINE KESKMNE

Hajuvuse karakteristikud- suurused, mis näitavad, kui tugevasti tunnuse väärtused keskmisest erinevad

Hajuvuse karakteristikud: VARIATSIOONIRE ULATUS, KESKMINE LINEAARHÄLVE, DISPRSIOON, STANDARTHÄLVE

Dispersioon- tunnuse X hajuvuse mõõt, mis võrdub tunnuse hälvete ruutude aritmeetilise keskmisega

Standarthälve- ruutjuur dispersioonist

Variatsioonikordaja- tunnuse standardhälbe ja aritmeetilise keskmise jagatis, võimaldab võrrelda kahe kogumi hajuvust

Normaaljaotus- pideva juhusliku suuruse X jaotus

Järjestustunnus- mittearvuline tunnus, mille väärtusi saab järjestada koolihinded

Nominaaltunnus-  mittearvuline tunnus, mille väärtusi ei saa järjestada rahvus

Kodeerimine- tunnuse väärtuste hulga teisendamine

Hälve- tunnuse väärtuste hulga teisendamine mingist fikseeritud arvust

Korrelatsiooniväli- koordinaattasandile kantud punktide hulk, kus punkti esimeseks koordinaadiks on objekti esimese tunnuse väärtus ja teiseks koordinaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus.

Sagetustabel- tabel, milles on esitatud tunnuse kõik võimalikud väärtused ja nendest igaühe esinemise sagedu

Sagedus- sündmuse toimumiste arv katsete seerias või arv, mis näitab, mitu korda saab mingi tunnus antud väärtuse

Usalduspiir- usaldusvahemiku otspunktid  

ROMANTISM

Romantism sai alguse 19. sajandil ja seadis esipaalnile tundeelu. Romantismi ajastu inimene elas oma unistuste maailmas. 

Populaarseks muutus programmiline muusika, mis sai ainest kas ajaloo sündmustest, ajaloolistest teostest või põhines autori läbielamistel. 

Üheks 19 sajandi juhtivamaks žarniks oli ooper. Ja selle žarni reformijaks oli R.Wagner. 

Kammerlaul ehk Lied on klaverisaatiga soololaul, mis tekkis Saksamaal 19. sajandi algul. Lied´i tunnusjoon on soololaul ja saatepartii ühtne läbikomponteeritus ja tervilikkus. Tavalisem saateinstrument oli klaver. 

Ooperett- tekkis Prantsusmaal. Eelkäijateks Prantsuse koomiline ooper ja vodevill (mis oli laulu ja tantsuga komöödia). Operetid on tavaliselt lõbusasisulised. Laulud vahelduvad kõnedialoogidega. Arvestatav roll on tantsul.  Prantsuse operett- esindajaks J.Offnbach. Esimene operett oli "Orpheus põrgus" (1858). Siit alustas võdukäiku tants kankaan, mis jõudis iseloomuliku numbrina 19. 20. sajandi vahetusel igasse kabareesse. Viini opertt- esindajaks Strauss juunior. Tõi uuendusena operetti valssi.

Põhjamaade suurim sümfoonik oli helilooja Sibelius
ja tema kuulsaim sümfooniline poeem on "Filandia"
Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol on helilooja Greig 
ja tema populaarne süit kannab nime "Peer Gynt"

"Ilus möldrineiu"- Schubert
"Pildid näitustel"- Mussorski 
"Filandia"- Sibelius
"Peer Gynt"- Greig 
"Ilusal sinisel Doonaul"- Strauss