KONKURENTS

Konkurents- võitlus ostajate ja müüjate hulgas, ressursside ja toodete ostu ja müügi pärast

• tootjad teevad, kuinad ei rahulda tarbija vajadusi siis teevad seda nende konkurendid
• konkurentsi peamised eelised on:
• madalamad hinnad
• suure valik 
• paranev kvaliteet
• parem teenindamine
• uued töökohad
• asenduskaupade välja töötamine

Konkurentsi positiivsed küljed:

• info kogumine- tootja peab olema pidevalt kursis, mis turul toimub. Tootja peab olema kursis tarbija soovidega ja maitse eelistustega
• konkurents stimuleerib tootma odavamalt, ratsionaalsemalt, soosib uuenduste kasutusele võtmist
• konkurentsis jäävad püsima kõige tugevamad ja paremad ettevõtted
• konkurents sunnib tootjat kiiresti reageerima turu muudatustele
• konkurents võimaldab tarbijal oma soove võimalikult mitmekesiselt ja suhteliseltalt väikeste kulutustega realiseerida, sest tal (tarbijal) on alati võimalust valida, millist kaupa või teenust osta
• konkurents sunnib tootjat otsima uusi turge, et oma toodangut paremini müüa

Konkurentsi negatiivsed küljed:

• konkurents tõrjub nõrgemad turult välja (inimesed jäävad tööta,  ettevõtjatel kaob julgus uuesti alustada)
• konkurents hävitab ja raiskab materjali (vanad asjad, mis on täiesti töökorras vahetatakse uute vastu välja)

EESTI VABADUSSÕJA KÄIK, TÄHTSAMAD SÜNDMUSED JA TARTU RAHU

Eesti Vabadussõda oli sõda, mida peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn.Rauddiviisist koosnenud Saksa väe vastu. 

Vabadussõja puhkes seetõttu, et Nõukogude Venemaa oli seadnud endale eesmärgiks taastada endised
Vene impeeriumi piirid. Lisaks soovis Nõukogude Venemaa levitada maailmarevolutsiooni ideid ka
teistesse riikidesse ning kehtestada Eestis nõukogude võimu.
Eesti astus Nõukogude Venemaale aga vastu, et Eesti iseseisvust punavägede eest kaitsta.


Eesti Rahvavägi, mis koosnes umbes 86 000 mehest. Rahvavägi loodi 1919. aasta mais ning seda juhatas Johan Laidoner.
Soome vabatahtlikud- 4000 inimest
Vene valged- 50 000 inimest
Taani ja Rootsi vabatahtlikud- 200-400 inimest
Nõukogude Punaarmee koosnes 160 000 inimesest ning selle eesotsas seisis Jukums Vacietis.
Saksa Landeswehr koosseisus oli umbes 20 000 inimest ja selle salga ülemaks oli Rüdiger von der Goltz.

Eestit aitasid lisaks Soome, Rootsi ja Taani vabatahtlikele ka Inglismaa ning USA. Inglismaa kasutas oma laevastikku, et vedada eestlastele erinevat sõjavarustust ja relvi.
USA pakkus aga humanitaarabi.
Soomusrongid, mis mängisid suurt rolli Vabadussõja võitmises, ehitati Johan Pitka eestvedamisel. Ka meredessante juhtis Johan Pitka.
Eesti vabatahtlikest moodustati Kuperjanovi Partisanide Pataljon ja Kalevlaste Malev.


SÜNDMUSTE KÄIK 1918. AASTAL


28. november 1918– Nõukogude väed ründasid Narvat(loetakse Vabadussõja alguseks) Rünnaku tagajärjel langes Narva Punaarmee kätte.
28. november– toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel– Joala lahing
29. november– Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt.
(Ajutise Valitsuse poolt kuulutati välja üldmobilisatsioon(rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest)
1918.a. detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis:
5. detsmber– Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina
14. detsember– Kooraste ja Kanepi langemine Punavägede kätte 

17. detsember– Valga vallutamine
21. detsember– Punaväed lähenesid Tartule
23. detsember– Eesti vägede ülemjuhataja institutsiooni loomine. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
31. detsember– Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu.

(Seni olid eestlaste kaotuste põhjused peamiselt vastaste ülekaal, võitlusmoraali ja ratsionaalse juhtimise puudumine ning ebapiisav relvastus ja varustus.)


SÜNDMUSTE KÄIK 1919. AASTAL

6. jaanuar 1919– Eesti vägede vastupealetung Paide ja Narva suunal
7. jaanuar– Eesti väed korraldasid üldpealetungi
Põhja-Eesti rindele saabus kaks Soome kompaniid Hans Kalmu ja Martin Ekströmi juhtimisel.
14. jaanuar– Eesti väed vallutasid soomusrongide abil tagasi Tartu linna
17.-18. jaanuar– Utria dessant Narva vabastamiseks, milles osalesid lisaks Eesti dessantpataljonile (400 meest) veel neli Soome vabatahtlike kompaniid (600 meest)
18. jaanuar– Narva vabastamine
31. jaanuar– Paju lahing, kus võideti Läti punaseid kütte. Julius Kuperjanov sai surmavalt haavata.
1. veebruar– Eesti väed vallutasid Valga ja Võru
16. veebruar– Punaarmee alustas Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste. Algas Saaremaa töörahva ülestõus
22. veebruar– Punaarmee uus katse Eesti vallutamiseks, peatades selleks kõik teised ründeoperatsioonid Läänerindel.
Märts– enamlased vallutasid Petseri ja jõudsid Võru lähistele. Eesti väed vallutasid Petseri tagasi ja enamlased taandusid Pihkva suunas.
25 . aprill– Punaarmee vallutas Ruhja. Punaarmee kahuritule tagajärjel põles Narvas maha Joaoru linnaosa.
12. mai– eestlaste maipealetung ning Eestis paikneva Põhjakorpuse esimene pealetung Petrogradile.
26. mai– eestlased vallutasid Pihkva pealetungi käigus linna
30. mai– ülemjuhataja Johan Laidoner teatas Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud


LANDESWERH`I LAHING


5. juuni– Eesti soomusrongi ja Landeswehri vägede kokkupõrke tagajärjel Amata jõe silla juures algas Landeswehri lahing(Landeswehr oli Saksa maakaitsevägi, mille juht oli Rüdiger von der Goltz).
Samal päeval jõudsid Eesti väed Jekabpilsi. Eesti Töörahva Kommuun kuulutas oma tegevuse Nõukogude Venemaal lõpetatuks.
6. juuni– Landeswehr vallutas Võnnu
10. juuni– Vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
19. juuni– Vaherahu Landeswehriga lõppes. Sakslaste pealetung Lemsalu lähedal. Sel ja järgmisel päeval toimus Lemsalu ja Roopa lahing
22. juuni– Eesti vägede vastupealetung Landeswehrile
23. juuni– Eesti vägede võit Võnnu lahingus (tähistatakse seepärast Võidupühana)
30. juuni– eestlased jõudsid Riia alla.
3. juuli– Landeswehriga tehti liitlaste nõudel Strazde koolimajas vaherahu


VABADUSSÕJA LÕPP

17.–18. september– Pihkvas esialgsed Eesti-Vene rahuläbirääkimised.
28. september– Loodearmee teine pealetung Petrogradile, mida toetasid Eesti üksused.
13. oktoober– operatsioon Krasnaja Gorka
29. oktoober– Loodearmee üksused said Petrogradi juures lüüa ja taganesid.
9. november– operatsioon Krasnaja Gorka lõpetati, algas Eesti vägede taandumine Ingerimaalt
18.–30. november– eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing.
5. detsember– Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga.
detsember– ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritus taas vallutada Narvat
30. detsember– lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat
31. detsember– sõlmiti vaherahu
3. jaanuar 1920 kell 10.30– jõustus vaherahukokkulepe
2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu
Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu.

STATISTIKA MÕISTED MATEMAATIKAS

Matemaatiline statistika- vastavate andmete kogumine, esitamine ja järelduste tegemine.

Statistiline kogum- kõigi väljavalitud indiviidide kogum, mida uuritakse ühe või mitme tunnuse seisukohalt

Arvuline tunnus ehk arvtunnus- tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena,inimesse pikkus

Mittearvuline tunnus- tunnus, mille väärtusi ei saa otseselt väljendada arvudena, inimese silmade värvus.

Pidev tunnus-arvuline tunnus, mis võib omandada kõiki väärtusi reaalarvude mingist piirkonnast inimese kehakaal.

Diskreetne tunnus- arvuline tunnus, mis võib omandada lõpliku arvu erinevaid väärtusi mingist reaalarvude piirkonnast, tähtede arv sõnas.

Jaotushulk- jaotustabeli põhjal koostatud sirglõikdiagramm

Jaotustabel- tabel, milles uuritava tunnuse igale väärtusele on seatud vastavusse selle väärtuse esinemise suhteline sagedus

Arismeetiline keskmine- tunnuse kõigi väärtuste summa ja väärtuste arvu jagatis

Mood- mingi tunnuse kõige sagedamini esinev väärtus või kõige sagedamini esinev sündmus katsete reas

Mediaan- tunnuse väärtus, millest suuremaid ja väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas ühepalju

Paiknemise karakteristikud- suurused, mis iseloomustavad tunnuse väärtuste paiknemist arvteljel

Paiknemise karakteristikud:
MOOD, MEDIAAN, ARISMEETILINE KESKMNE

Hajuvuse karakteristikud- suurused, mis näitavad, kui tugevasti tunnuse väärtused keskmisest erinevad

Hajuvuse karakteristikud: VARIATSIOONIRE ULATUS, KESKMINE LINEAARHÄLVE, DISPRSIOON, STANDARTHÄLVE

Dispersioon- tunnuse X hajuvuse mõõt, mis võrdub tunnuse hälvete ruutude aritmeetilise keskmisega

Standarthälve- ruutjuur dispersioonist

Variatsioonikordaja- tunnuse standardhälbe ja aritmeetilise keskmise jagatis, võimaldab võrrelda kahe kogumi hajuvust

Normaaljaotus- pideva juhusliku suuruse X jaotus

Järjestustunnus- mittearvuline tunnus, mille väärtusi saab järjestada koolihinded

Nominaaltunnus-  mittearvuline tunnus, mille väärtusi ei saa järjestada rahvus

Kodeerimine- tunnuse väärtuste hulga teisendamine

Hälve- tunnuse väärtuste hulga teisendamine mingist fikseeritud arvust

Korrelatsiooniväli- koordinaattasandile kantud punktide hulk, kus punkti esimeseks koordinaadiks on objekti esimese tunnuse väärtus ja teiseks koordinaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus.

Sagetustabel- tabel, milles on esitatud tunnuse kõik võimalikud väärtused ja nendest igaühe esinemise sagedu

Sagedus- sündmuse toimumiste arv katsete seerias või arv, mis näitab, mitu korda saab mingi tunnus antud väärtuse

Usalduspiir- usaldusvahemiku otspunktid  

ROMANTISM

Romantism sai alguse 19. sajandil ja seadis esipaalnile tundeelu. Romantismi ajastu inimene elas oma unistuste maailmas. 

Populaarseks muutus programmiline muusika, mis sai ainest kas ajaloo sündmustest, ajaloolistest teostest või põhines autori läbielamistel. 

Üheks 19 sajandi juhtivamaks žarniks oli ooper. Ja selle žarni reformijaks oli R.Wagner. 

Kammerlaul ehk Lied on klaverisaatiga soololaul, mis tekkis Saksamaal 19. sajandi algul. Lied´i tunnusjoon on soololaul ja saatepartii ühtne läbikomponteeritus ja tervilikkus. Tavalisem saateinstrument oli klaver. 

Ooperett- tekkis Prantsusmaal. Eelkäijateks Prantsuse koomiline ooper ja vodevill (mis oli laulu ja tantsuga komöödia). Operetid on tavaliselt lõbusasisulised. Laulud vahelduvad kõnedialoogidega. Arvestatav roll on tantsul.  Prantsuse operett- esindajaks J.Offnbach. Esimene operett oli "Orpheus põrgus" (1858). Siit alustas võdukäiku tants kankaan, mis jõudis iseloomuliku numbrina 19. 20. sajandi vahetusel igasse kabareesse. Viini opertt- esindajaks Strauss juunior. Tõi uuendusena operetti valssi.

Põhjamaade suurim sümfoonik oli helilooja Sibelius
ja tema kuulsaim sümfooniline poeem on "Filandia"
Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol on helilooja Greig 
ja tema populaarne süit kannab nime "Peer Gynt"

"Ilus möldrineiu"- Schubert
"Pildid näitustel"- Mussorski 
"Filandia"- Sibelius
"Peer Gynt"- Greig 
"Ilusal sinisel Doonaul"- Strauss 

REAALARVUD

Naturaalarvuteks nimetatakse arve,  mida saame loendada. 
Naturaalarvude hulka tähistatakse N

Algarvuteks nimetatakse naturaalarve, mis on ühest suuremad (2 tegurit) (nt 2) 

Kordarvudeks nimetatakse naturaalarve,  millel on enam kui kaks tegurit. 

Naturaalarvude hulgast saame täisarvude hulga, kui lisame vastanduvad.

Täisarvude hulka tähistatakse Z

Paarisarve tähistatakse 2n

Paarituid arve tähistatakse 2n+1

Ratsionaalarvude hulga moodustavad kahe täisarvu jagatis

Ratsionaalarvude hulka tähistatakse Q

Kümnendmurd jaotatakse harilikuks-ja kümmendmurruks.

Irratsionaalarvudeks nimetatakse arve, mis avaldub lõpmatu perioodilise kümnendmurruna.                
Irratsionaalarve tähistatakse J.

Reaalarvudeks nimetatakse ratsionaalarve ja naturaalarve. 
Reaalarvude hulka tähistatakse R.